Ühtegi küünalt ega lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta!
Puit on imeline materjal ja nagu iga asjaga, tuleb ka küünlajala valmistamisel ja küünla valimisel siiski arvestada mõne asjaga.
Puidust küünlajalg on nagu küünlajalg ikka, aga turvalisim valik on metallist põhjas olev teeküünal, mille põhja profiili tõttu on kokkupuuteping puiduga õige väike. Ilma metallist aluseta küünal ei sobi kindlasti puidu sisse kasutamiseks, sest leek võib lõpuks ikkagi puiduga kokku puutuda ning sulanud parafiinil on vahetu kontakt puiduga.
Küünla ja süvendi diameetri vahe võiks olla vähemalt 2mm ehk kui süvend on 40mm, siis sinna sobivad 38mm küünlad.
Kuna küünlaid on erineva kõrgusega, siis tuleb valida selline küünal, mis ulatub vähemalt 1mm kõrgemale puidu tasapinnast. Seegi vähendab soojuskiirguselevimist, sest leegi kiirgus on enamuses suunatud ülespoole.
Puidu isesüttimise temperatuur on sa 250°C
Sellel pildil ei ole põlenud, vaid Yakisugi tehnikas põletatud puidust küünlajalg. Saamaks aru, kui soojaks siis puit ikkagi küünla põletamisel läheb, olen küünla peale kolmetunnist põlemist näpitsatega välja tõstnud ning sõrmega katsunud. Peaks ilmselt infratermomeetrit proovima, aga sõrme jaoks ei ole see süvend tuline olnud, pigem sellise sauna lavalaua moodi. Seega puhas füüsika: soojus tõuseb üles. Panin küünla alla ka tüki ajalehepaberit, mis kuumenedes peaks pruunikaks tõmbuma. Ei tõmmanud.
Metallist küünlajalad on ohutud! Päriselt?
Jah, teoreetiliselt, aga alus peab olema mittepõlev. Ka metallist, klaasist vms materjalist küünlajalas põlevat küünalt ei saa jätta järelevalveta. Süttimine tekib ikka siis kui leek ulatub kuuseoksteni, kukkudes salvrättideni või laudlinani. Madalat puidust küünlajalga on sellisest kõrgest palju keerulisem lauale ümber ajada.
On kuidas on, ühtegi põlevat küünalt ei tohi jätta järelevalveta!
